Tänapäeval teatakse sauna peamiselt kohana, kus saab lõõgastuda, higistada ja ennast põhjalikult puhtaks küürida. Aga kas teadsid, et enne kaasaegsete saunade ja spaade tekkimist oli saunal ka palju teisi funktsioone? Mitmeid sajandeid oli saunal eestlaste igapäevaelus väga eriline koht. Saun oli puhastav, püha ja tervendav paik. Seal leidsid aset tähtsad elusündmused sünnist surmani. Mõnede vaeste talupoegade jaoks oli saun kodu.
Suitsusaun
Saunadel pole aga alati korstnaid olnud. Kütmise ajal hoiti suitsu väljalaskmiseks saunaust ja aknaluuke lahti. Kui kütmine sai läbi, suleti uks ja aknaluugid, et kuumust saunas sees hoida. Tänapäeval kutsutakse selliseid saunasid suitsusaunadeks. Suitsusaunasid iseloomustavad tahmast mustendavad seinad ja tugev suitsune lõhn. Nii et edaspidi vanadest saunatraditsioonidest lugedes võid ette kujutada väikest pimedat puidust suitsusauna.
Laupäevased saunaõhtud
Traditsioonide kohaselt oli igal talul oma saun, mida köeti tavaliselt laupäeva õhtuti. Sel ajal jättis terve pere kõik teised majapidamistööd kõrvale ja pühendas ennast saunarituaalidest tulvil õhtule. 18. sajandil käisid mehed ja naised koos saunas, vahel koos terve perega. Hiljem sai tavaks, et kõigepealt, siis kui saun on kuumem ja suitsusem, lähevad sauna mehed ning alles siis naised.
Üllataval kombel ei olnud pesemine prioriteetide seas esmatähtsal kohal, vaid pigem kõrvaltegevus. Kõige tähtsamaks osutusid leil ja vihtlemine. Vihtlemine tähendab keha piitsutamist noorte kasevitsadega ja seda peetakse väga tervislikuks. Õigesti läbiviidud mõnus vihtlemisprotseduur algas jalataldadest ja hõlmas kogu keha.
Sauna tähtsus tervisele
Saun oli tähtis tervise tugevdamiseks ja seda kasutati tihti haiguste leevendamiseks. Eelkõige said inimesed kergendust lihase- ja luuprobleemidele, mida põhjustas füüsiline töö põldudel. Kui keegi oli haige, köeti vahel nende ravimiseks ka neljapäeviti sauna.
Tavad ja tähtpäevad
Peale iganädalaste saunaskäikude on saun seotud ka mõnede tähtpäevade ja tavadega. Mitmetes Eesti paikades käis saun käsikäes pulmadega. Traditsionaalsed pulmategevused võisid hõlmata pruudi saunaskäimist enne pulma, äsja abiellunud pruudi ja peigmehe sauna viimist või pruudi ohvrit oma uuele saunale (vöö, kindad jms), saabudes esimest korda peigmehe koju. Olenevalt piirkonnast laotati jõuludel sauna põrandale õlgi või tõmmati saunauksele söega rist või saadeti sauna lapsi hirmutama jõuluhani (keda mängis keegi vanem mees). Mõnikord kasutati saunavihtasid tuleviku ennustamiseks. Need on ainult mõned näited, kuid saunaga oli seotud veel palju teisi tähtpäevi.
Sauna praktilised funktsioonid
Saunatuba kasutati palju ka mõnedel praktilistel kaalutustel, millel ei olnud palju pesemisega pistmist. Seda kasutati näiteks liha suitsetamiseks, linnaste kuivatamiseks, riide vanutamiseks selle tugevdamise eesmärgil, vilja kuivatamiseks, kalavõrkude kuivatamiseks ja suitsetamiseks ning riiete kuivatamiseks. Vahel kasutati sauna isegi lambalaudana. Lambad viibisid saunas suurema osa nädalast ja saunaõhtuks viidi nad eest ära. Lisaks elasid mõned väga vaesed talupojad taluperemehe saunas.
Saun kui austatud püha paik
Saun ei olnud tähtis paik ainult oma praktiliste kasutusvõimaluste pärast, vaid seda austati ka püha paigana. Sauna asukohta ennast peeti pühaks ja kui oli aeg ehitada uus saun, tuli see ehitada samasse pühasse kohta. Usuti, et kuum saunaaur toob head õnne igapäevastes majapidamistöödes ja isegi kalalkäikude korral. Käitumine saunas pidi olema auväärne – saunaskäija pidi olema viisakas, vaikne ning vältima teatud kõnepruuki ja tegevusi. Isegi need, kes saunas ei käinud, pidid austama saunaskäiku ja sellel ajal mitte töötama. Tihtipeale naised ka sünnitasid saunas ning seega oli see koht, kus alguse sai uus elu.
Viited
- Habicht, Tamara (2014). Eesti saun. Saunakombed meie pärimuskultuuris. Tea kirjastus.
- Margna, Epp (2012). Suitsusaun on eluviis. Eesti Loodus, 2012, 6-7.
Allikas: www.huum.ee
