Kuigi saunaprotseduurid pakuvad enamasti rõõmu ja hoiavad tervist, tuleb siiski saunas silmas pidada mõningaid ohutusnõudeid. Esiteks on oluline teada, et esineb terviseseisundeid, millega ei soovitata sauna minna, sest saun tõstab nende seisundite puhul organismi stressitaset veelgi. Näiteks ei peaks sauna minema, kui parasjagu on organismis mõni äge infektsioon, vähkkasvaja, ägedad südamehaigused, probleemid neerudega, kalduvus verejooksudele ja probleemid kõrge vererõhuga.
Vahel juhtub, et inimese organism reageerib saunale tavapärasemast teisiti ning siis on hea teada kuidas edasi toimida. Kõige tüüpilisemad terviserikked, mis saunas võivad tekkida on minestus, ülekuumenemine, kuumarabandus, põletused, vingumürgitus, ninaverejooksud ja kukkumis
Kuumusest tingitud seisundite esmaabi
Kui peaks juhtuma, et keegi saunas minestab, tuleks ta kanda jahedasse ruumi, panna lamama ning võimalusel asetada jalad peast veidi kõrgemale. Nägu tuleks jahutada külma veega.
Ülekuumenemise korral tekib kannatanul kehv enesetunne, vererõhk tõuseb ning tekib hingeldus. Ka sellisel puhul tuleks viia kannatanu jahedamasse ruumi, panna lamama ning võimalusel tõsta pea kehast kõrgemale. Näole ja pea piirkonda asetada külmad kompressid, näiteks niisutatud rätikud. Kui ülekuumenemise nähte eirata, viib see lõpuks kuumarabanduseni. Sellisel juhul tekib kiirelt peavalu, iiveldus, pulsi ja hingamise kiirenemine. Lisaks võib tekkida oksendamine, teadvuse kadu ja krambitamist. Esmaabi mõttes on toimingud samad nagu minestuse või kuumarabanduse korral. Erinevuseks see, et jahutada võiks märgade rättidega kogu keha, anda kannatanule vett juua (kui on teadvusel) ning oleks mõistlik kutsuda kiirabi. Oluline on pead ega jalgu mitte tõsta, parim variant oleks küljel lamada (kui inimene on teadvusel).
Põletuste esmaabi saunas
Olenevalt, kuidas on läbi mõeldud sauna ohutus ehitamisel, võib ikka aeg-ajalt saada saunas põletusi. Esmaseks abiks tuleb põletatud kohta jahutada jaheda, puhta vee all vähemalt 30 minutit. Jahutamine vähendab valu ja paistetust. Apteekides müüakse spetsiaalseid põletuste esmaabi geele, mille toime on külma veega sarnane. Oleks mõistlik varuda enda sauna esmaabi kotti selline geel, eriti kui mingil põhjusel ei ole võimalik saunas kasutada jahedat voolavat vett. Vastavalt vajadusele (kui tekivad nt villid), tuleks põletuskoht kinni katta puhta sideme või spetsiaalse põletuste raviks mõeldud plaastriga. Kuna põletuste korral hakkab organism kaotama vedelikku, tuleks põletushaavade saamisel tarbida rohkelt vett. Olenevalt põletuse astmest ja ulatusest võib olla vajalik pöörduda meditsiiniasutusse abi saamiseks.
Külmakahjustustele abi otsimine saunast
Vanasti viidi merre kukkunud meremehed külmakahjustuse ravimiseks sauna. Kui olla jaheda ilmaga piisavalt pikalt väljas, võib ka endale tunduda soe saun mõnusa kohana. Siinkohal on aga oluline kehaosade järkjärguline soojendamine, mitte kohe kuuma leili viskama hakata. Effekt on sama, kui külmunud käed panna sooja vee alla: vesi tundub kõrvetav ning teeb ägedat valu. Tuleks alustada käte soojendamist jaheda veega ning järk-järgult temperatuuri tõsta.
Muu esmaabi saunas
Vingugaas on lõhnatu ja nähtamatu, saunas võib tekkida see enne siibri sulgemist lõpuni põlemata jäänud tukkidest või imbuda sisse kehva tõmbega ahjust. Vingukahjustuse märkideks on tugev peavalu meelekohtades ja otsaesise piirkonnas, iiveldus, jõetus ja oksendamine. Saunast tuleks väljuda kohe, liikuda õue värske õhu kätte ning vajadusel kutsuda kiirabi.
Mõnikord võib tekkida saunas ninast verejooks. Sellisel juhul võiks samuti liikuda edasi jahedamasse ruumi, istuda nõjatuda veidi ettepoole, teha ninajuurele külma kompressi või suruda sõrmedega ninasõõrmetele ning hingata läbi suu.
Allikad:
-
- Balode, Gita (2005). Tervistav saun. Tänapäev.
- Pukk,Kaja; Lehtmets, Andrus; Ringo, Heli; Kross, Enno; Javed, Pille (2010). Elupäästev esmaabi vigastuste korral. Haigekassa.
- Foto canva.com