Shopping Cart

Sinu ostukorvi on tühi.

Põlisameerika higistamiskoda

Oma olemuselt on põlisameerika higistamiskoda ajutine või püsiv struktuur, mida sageli kasutatakse ka vaimsetel tseremooniatel. Ehitis on madal ja kuplikujuline ning seda köetakse kuumade kividega, mis tekitavad auru kui neile valatakse vett peale. Lihtsaim viis selle ehituseks on kaevata maasse auk, mis seejärel kaetakse okste, taimejäänuste või plankudega. Kuigi tüüpilisem on kuplikuju, siis levinud on ka telgid.

Higistamiskoda ja selle struktuur

Oma olemuselt on põlisameerika higistamiskoda ajutine või püsiv struktuur, mida sageli kasutatakse ka vaimsetel tseremooniatel. Ehitis on madal ja kuplikujuline ning seda köetakse kuumade kividega, mis tekitavad auru kui neile valatakse vett peale. Lihtsaim viis selle ehituseks on kaevata maasse auk, mis seejärel kaetakse okste, taimejäänuste või plankudega. Kuigi tüüpilisem on kuplikuju, siis levinud on ka telgid. Ehitisel puuduvad aknad ja on ainult üks sissepääs. Sissepääsu asukoht valitakse vastavalt tseremoonia tüübile, näiteks idapoolne sissepääs tähistab tõusva päikese energiaga ühenduses olemist. Mõnikord on sissepääs tseremoonia lõkke või veekogu poole. Higistamiskojas kasutatakse rituaalide käigus tubakat, kus seda võidakse raputada maapinnale, kividele või suitsetada piibust. Arvatakse, et suits kannab sõnumeid vaimudeni. Kui rituaalide ajal kasutatakse tubakat suitsetamiseks, siis ei hingata tubakat kunagi alla, vaid hoitakse ainult suus ja vabastatakse palvetega. Samuti võidakse kasutada higistamiskojas erinevaid pühasid ürte, mis annavad kojale meeldiva aroomi.

Higistamiskoja atmosfäär, mis on pime, kuum ja suletud, sümboliseerib Emakese Maa üsa. Pimedus ise sümboliseerib inimese ignorantsust, kuumad susisevad kivid tulevast elu ning aur universumi loomejõudu. Tuli ise on maailma lakkamatu valgus. Mõnikord kasutatakse rituaalide ajal trumme, mida lüüakse rütmiliselt ning see sümboliseerum Emakese Maa südamelööke. Traditsioonide kohaselt oli higistamiskodasid lubatud kasutada vaid meestel, kuid tänapäeval osalevad naised eraldi oma kojas tseremooniatel või meestest muul ajal.
Lakota hõimude jaoks on higistamiskoja kasutamine üks seitsmest pühast rituaalist ning usutakse, et see puhastab nii vaimselt kui füüsiliselt ja osaline on võimeline saama ilmutuse, mis viitab tuleviku ennustusele või mõnele tähtsale sõnumile.

Higistamiskoda kui Päikesetantsu üks tähtis osa

Mustjala indiaanlased kasutavad Päikesetantsu rituaali ajal higistamiskoda. Päikesetantsu rituaali ajal on kõige olulisem ravitseja, kellel on väestatud esemetega kott. Nendeks esemeteks on tavaliselt loomade ja lindude jäänused. Ravitseja avab higistamiskojas koti ning soovitakse õnnistust oma kogukonnale, tervisele ja jahile. Ühtlasi võib olla tseremoonia ise kui ravi, näiteks üks leinateraapia vorm.

19.sajandist on teada suuliselt edasi kantud lugu, kus noormees püüab võita hõimupealiku tütre armastuse. Pealiku tütar oli imeilus ning austatud paljude Piegani hõimu meeste poolt. Tütar aga ei olnud nõus kedagi meheks võtma. Hõimus oli üks vaene ja näoarmiga noormees, kes otsustas saada soosituks. Kui tüdruk tema küsimise peale kõvasti naerma hakkas, jooksis noormees häbist minema.

Olles mitu päeva ringi rännanud, kukkus ta näljase ja väsinuna maha ning jäi magama. Koidutäht vaatas taevast alla ning tundis noormehele kaasa. Seejärel tõstis ta noormehe taevasse, kuid kuna too haises, tuli ehitada neli higistamiskoda. Esimesse higistamiskotta toodi sütt, millele asetati lõhnhein. Noormeest hõõruti ja puhastati selles vines Päikese poolt, eemaldades noormehelt ebameeldivad lõhnad. Sama rituaali korrati kolmes teises higistamiskojas, mille tulemusena noormehe keha muutis värvi ja sillerdas nagu kollane valgus. Päike pintseldas noormeest pehmete sulgedega ning see kaotas armi tema näolt. Seejärel võtsid Päike ja Kuu noormehe enda kasupojaks.

Ühel päeval rändasid Koidutäht ja noormees ilmas ringi, kui Koidutäht näitas noormehele kahte, väga terava nokaga, lindu ning sõnas:” Ma tahan, et sa oleksid ettevaatlik. Need linnud tapsid teised minu vennad oma nokkadega.” Ühtäkki hakkasid linnud poisse taga ajama, Koidutäht põgenes kodu poole, kuid noormees peatus, võttis mast kaika ning lõi ükshaaval linnud maha. Koju jõudes rääkis Koidutäht isale mis oli juhtunud. Päike olla seepeale hakanud laulma ning tõstnud noormehe oma poja päästmise eest kangelase staatusesse. Ühtlasi saanud noormees kingiks ka lõhnheina ja toki, millest valmistada viiruk.

Kui noormees ühel päeval oma hõimu juurde naasis, kogunesid kõik, et näha nende juurde saabunud nägusat noormeest, keda ei tuntud esialgu äragi. Noormees sõnas, et oli olnud taevas ja jutustas mis temaga juhtus. Ühtlasi õpetas ta kuidas kasutada lõhnheina ja tokke higistamiskoja ehitamiseks, mis tõi hõimule suure õnnistuse. Olles tõusnud imetluse objektiks, avanes noormehel ka võimalus abielluda pealiku tütrega. Päikese kingituse meenutamiseks ongi higistamiskoja rituaalid alati tähtis osa Päikesetantsu pidustustel.

Allikad: