Hammami eelkäija
Hammami eelkäijaks on Vana-Rooma termid ning nagu sealgi, peeti hammami meelelahutuskeskuseks, kus võis lugeda, teha sporti ja puhata ning olla sotsiaalselt aktiivne. Naised kohtusid oma naissoost sugulastega vähemalt kord nädalas, et Türgi aurusauna külastada. Nad vestlesid ja veetsid ühiselt aega. Emad otsisid oma poegadele potentsiaalseid pruute ja lobisesid ka viimastest uudistest. Hammamide pidamist peeti tulusaks äriks, arvestades asjaolu, et aurusaunasid kasutada soovijatel tuli maksta selle eest tasu ning aurusaunade juurde ehitatud kauplused ja korterid andsid omanikele kõrget üüritulu. Teisalt on teada ka see, et Bütsantsi kirik suhtus hammamitesse negatiivselt, pidades neid liiga luksuslikeks ja ilmalikeks. Ajalooliselt on Türgis asunud hulgaliselt hammamme, kuid erinevatel ajaperioodidel on need kas kiriku surve, nappide veevarude või muude majanduslike põhjuste tõttu ümber ehitatud mõneks teiseks hooneks. Hammame saab jaotada avalikeks ja privaatseteks. Lisaks veel näiteks paleede, sõjaväe, koolide, haiglate ja linna saunadeks.
Avalikud ja privaatsed hammamid
Enamus Türgi hammame on avalikud. Nagu nimigi viitab, on need hamamid avalikuks kasutamiseks ja nende kasutamise eest tuleb maksta, kuid on eraldi olemas tasuta saunad vaestele. Hammame võidi ehitada kas ainult ühe soo (mees- või naissoos) esindajatele või siis segasaunana. Ühe soo esindajatele ehitatud saunad teenindasid vastavalt kellaagadele nii mehi kui naisi. Meestele kuulusid ööd ja varahommikud, naistele pealelõunased ajad. Segasaun tähendab seda, et korraga võisid samas asutuses olla nii naised kui mehed, kuid omavahel nad kokku ei puutunud. Häärberite, paleede, sõjaväe, koolide ja haiglate hammamid olid privaatsed, kuna need olid avatud vaid piiratud arvule inimestele. Häärberi hamamid kujundati eraldiseisvate ehitistena suurte hoonete aedadesse. Neid hamame oli Istanbulis palju ja need koosnesid üldiselt kahest osast – kuumast ruumist ja riietusruumist. Sõdurite isikliku hügieeni tagamiseks rajati sõjaväekorteritesse hammame.
Ehituslik eripära
Arhitektuurilises kujunduses võib hammamidel olla kindel ehitusstruktuur: riietusruum, jahutusruum, kuum ruum, osaliselt suletud vannikabiinid ja katlaruum. Kõige suurem on riietumisruum, mis oma pindalalt on võrdne jahedate ja kuumade ruumide kogumahuga. Jahedad ruumid eraldavad riietus- ja kuumi ruume. Jahe ruum on tavaliselt ristkülikukujuline ja marmorist. Seal asuvad veel tualetid ning pesuruumid. Jahedatest ruumidest viivad kitsad ja madalad uksed või võlvid kuumadesse ruumidesse, kus saab kümmelda. Kuumad ruumid on kuplitaolised ning nende keskel asuvad marmorlavad. Hammamides vajaminev vesi toodi saunade ligidale kaevatud kaevudest või juhiti saunadesse akveduktide kaudu.
Mis toimub hammamis?
Hammami ei minda alasti, vaid puusadele võetud rätikuga. See tuleneb eelkõige usulistest põhjustest. Jalga pannakse puust kotad, sest põrand on kuum. Saunas ollakse palavuse ja auru käes, lebades kõhuli kuumal marmorlaval. Lava on kaetud rätikuga ning veerand tunnise pikutamise järel on inimese keha läbinisti soojenenud ja massaažiks valmis. Massaaž algab siis, kui on alanud higistamine. Masseeritakse teisel, soojendamata laval. Kõige pealt masseeritakse pead, kaela, õlgu, selga, käsi, rinda ja viimasena jalgu. Kõrvalt vaadates tundub, nagu kohtleks massöör klienti jõhkralt: lööb, istub selga, trambib jalgadega. Tegelikult tehakse kõike väga tundlikult ning see on kliendile naudinguks. Keha vabaneb väsimusest, muutub painduvaks, tuju tõuseb. Massaaži lõpetuseks ronib massöör kliendi seljale ja masseerib teda jalgadega. Seejärel pestakse külastajat hobusejõhvidest valmistatud kindaga, mis koorivat maha naha pealmise, surnud kihi. Massaaži lõppedes valatakse klient üle mitme ämbritäie külma veega. Peale loputust minnakse basseini. Ühes ruumis on mitu, erinevate temperatuuridega basseini. Ühtlasi võidakse saunas pakkuda kosutuseks ka Türgi kohvi, mis täidab ruumid meeldiva aroomiga. Välistatud pole ka vesipiip ning suupisted.
Allikad:
- Saglam, Hasan Sercan (2013). The Decline of Hammams: Conservation Strategies for the Turkish Baths. The University of Sheffield.
- Balode, Gita (2005). Tervistav saun. Tänapäev.
- Foto canva.com