Shopping Cart

Tooted puuduvad

Saunas kasvab tugev ja terve laps, ilma harjasteta!

Peale sündi viidi lapsi tavaliselt esmakordselt sauna, kui nad olid paari-kolmekuused. Aga kui arvati lastel midagi viga olevat, siis viidi nad sauna esimesel võimalusel. Erilist tähtsust omistati lapse vihtlemisele, sest juba imikuid harjutati saunasoojust ja leili taluma. Imikut viheldi spetsiaalselt laste jaoks valmistatud väikeste titevihtadega.
laps-saunas-saunale.ee

Peale sündi viidi lapsi tavaliselt esmakordselt sauna, kui nad olid paari-kolmekuused. Aga kui arvati lastel midagi viga olevat, siis viidi nad sauna esimesel võimalusel. Erilist tähtsust omistati lapse vihtlemisele, sest juba imikuid harjutati saunasoojust ja leili taluma. Imikut viheldi spetsiaalselt laste jaoks valmistatud väikeste titevihtadega.

Kuri silm neab lapse

Maailm oli omaaegsete arusaamade kohaselt täis kurje ja vaenulikke jõude. Ka pahasoovlik naaber või eriliste võimetega nõid võis väikese lapse, kes oli eriti vastuvõtlik kurjadele välismõjudele, isegi juba ainult peale vaatamisega ära silmata. Näiteks Saardes viidi kolmepäevane laps sauna ja viheldi teda, sealjuures öeldi:” Hirmu kakku, armu kakku, läbi reite reinu kakku.” Öeldut korrati ning kogu protseduur pidi aitama selle vastu, et last ei saanud ära nõiduda. Saare- ja Hiiumaal kutsuti esimest saunatamist titesaunaks. Muistsete tõekspidamiste kohaselt pidi titesaun toimuma pärast ristimist, enne lapse lauakirikusse viimist.

“Kui kuri silm käin lapses kõrra üle, jääb rahutus, haigess ja kõst lähäb laesti. Selle vastu kogutud üheksast kohast mitmesugust prahti, viidud saunaahju ette leekoldele hunnikusse põlema. Alasti laps pandud sõreda sõula, sellega tõstetud tõusva suitsu kohta ning suisetatud ära.” Kui lapsed olid juba ära nõiutud, aitas neid parandada reinvarte veega vihtlemine ja sõnad.  Põhja-Tartumaal on kirjeldatud lapse vihtlemist nõnda: “Maarja veega kolm korda üle valatud laps viidi lavale ja visati leili. Iga viskamise ajal öeldi: “Õnne leili, õitsi leini, karja leini ja kasu leini.” Järgnes vihtlemine kas tavalise kase- või üheksast liigist õitsevast puust tehtud vihaga. Laiusel visati lapse esimest korda vihtlemisel kerisele nn hundi saba, rätikutükk, hobusesaba jõhve, hundi konte ja soola. Leilis, mis selliselt toimides saadi, viheldi last “hundi ja hobuse sabaga.”

Vihtlemissõnad, mida öeldi lapse vihtlemise juures, eriti kui viheldi esimest korda, väljendasid eelkõige vanemate häid soove. Peamiselt ihati, et laps oleks terve ja elujõuline. Imikuid viidi sauna ka siis, kui nad olid rahutud ja paistis, et neil ei ole tervis täiesti hea. Öeldi, et laps on rahutu, ei maga ja vaja sauna viia. Kui ää väsib ja sooja leini suab, küll ta siis magab. Lapse vihtlemist peeti ilmtingimata vajalikuks hambatulemise ajal. Usuti, et peale leevenduse tulevad ka paremad hambad. Ka Soomes oli tuntud vastsündinute rituaalne vihtlemine ja hambavalu leevendamise saun.

Harjaste võtmine teeb lapsele head

Üheks kindlaks väikelapsele tehtavaks sauna protseduuriks oli harjaste võtmine. Laps määriti kokku rukkijahust tainaga ja teda viheldi läbi linase või villase riide. Mõnel pool on tainst ka riidele määritud. Toiming usaldati kas sünnitamise juures abistanud või mõnele teisele vanemale naisele.  Peale jahutaina on harjaste võtmiseks kasutatud veel ka nisujagu ja maarjajää segu, samuti kanepiseemnetest valmistatud vahendit. Vahel võidi lisada ka mett rukki jahutainale.

Harjaste võtmise vajadust põhjendati sellega, et vastsündinu kehal arvati olevalt, eriti rinnal ja peas, karvakesi-harjaseid, mis tuli seal eemaldada. Vastasel korral löövad pärast vistrikud näo pääle või laps hakkab köhima, sest harjased kõditavad rinnus. Mingil moel seostati seda ka kopsuhaiguste tõrjega ja tugevuse ning korraliku kehalise arenguga. Veel pidi harjaste eemaldamine soodustama juuksekasvu ja ära hoidma peas nahahaiguse tekkimise. Kuigi harjaste võtmine oli üldlevinud pigem 19.sajandil, siis 1912.aastal võeti veel Tormas ühel imikul harjaseid. Laps määriti pärmiga tehtud püülijahutainaga üleni kokku, viidi lavale ja viheldi väikese õhukese vihaga, pöörati üht ja teist külge. Kui tainas ära võeti, oli laps puhas kui ponks.

Tänapäeval aga soovitatakse väikelapsi sauna viies neid pigem jälgida – kui lapsele ikka saunas ei meeldi, ei ole vaja teda sinna suruda. Tuleks jälgida, et lapsed üle ei kuumeneks, muutuks loiuks ja nahale ei tekiks punetust. Kergema haiguse puhul võivad saunast leevendust leida ka lapsed, kuid palaviku, värske trauma ning epilepsiaga tuleks saun vahele jätta. Peale sauna võiks lapsele kindlasti pakkuda juua, et kompenseerida vedelikukadu.

Allikad:

    • Habicht, Tamara (2014). Eesti saun. Saunakombed meie pärimuskultuuris. Tea kirjastus.
    • Eesti Haigekassa (2010). Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla. 
    • Foto canva.com