Sauna kütmiseks kasutati vanasti lehtpuid ning hagu. Läbi aegade on omaduste ja kütteväärtuse poolest hinnatuimad olnud kase- ja lepapuit. Võrumaa rahvatarkuse järgi andis kõige paremaid tulemusi saunaahju kütmine õunapuudega. Kõige “mõrum” ehk ebameeldivaim saun saadi pihlaka- või pärnapuiduga kütmisel. Head sauna ei saadud vanarahva arvates ka haavapuudega küttes. Usuti koguni, et saunalisel, kes kütab haavapuuga, hakkab keha sügelema ning läheb kärna. Korralik peremees pani aga saunapuud teistest põletuspuudest eraldi ja juba sügisel laoti need sauna esikusse valmis.
Kes kütab sauna?
Sauna kütmine oli vanemate koduste inimeste ülesandeks. Lõuna-, Edela- ja Ida-Eestis peeti seda eeskätt naiste tööks. Näiteks loetleti Võrumaal äsjasündinud tütarlapse tööülesanneteks ka saunakütmist või Häädemeestel tuli perenaisel laupäeval teha või ja leib, kütta saun, pesta pesu ja kanda kahe laeva võrgud. Ka Soomes on saunakütmine olnud naiste töö, talus tegi seda teenijatüdruk. Kui talus polnud teenijat, küttis sauna perenaine. Saaremal ja Kihnus jäeti saunakütmine vanaperemehe tööks, sest selleks oli vaja oskusi ja kogemusi. Hästi köetud sauna on kutsutud magusaks, halvasti köetud vingust sauna mõruks. On öeldud, et magusasse sauna minnes tunned kuidas soojus on kuiv, silmad ei hakka vingust kipitama ega kõrisõlmest köha kiskuma.
Tänapäevased soovitused sauna kütmisel
Tänapäeval soovitatakse sauna kütmisel kasutada puhast puitu. Briketi ja liimpuidu kasutamine pole soovitatud, sest nende temperatuurid ja kasutegurid on ebaühtlased. Ühtlasi mõjutab sellise “seguga” kütmine kerise eluiga. Nagu ka vanarahvas omal ajal, peetakse tänini parimaks valikuks lehtpuud, eriti kaske ja leppa. Lepa heaks omaduseks on see, et ta ei aja tahma. Okaspuudega ei soovitata saunaahju kütta, kuna nende puit eraldab vaiku, mis jääb kerise seinte külge.
Kõige rohkem soojust annavad kuivad puud, sest neist ei eraldu kütmise ajal enam niiskust ja kütteväärtus on suurem. Samuti tuleb silmas pidada, et liigniiske puuga kütmisel eraldub pigi ja tahma, mis võivad kahjustada ahju ja korstent. Hea soovitus on saunapuud tuua õuest sisse juba üks päev varem.
Sauna kütmiseks kulub tavaliselt vähemalt kaks-kolm ahjutäit puid. Esimene ahjutäis võiks olla tagasihoidlik ning lisada tuleks uus ahjutäis, kui eelmise jao puude põlemine on lõpukorral. Kütmise alustamisel tuleks avada tuhasahtel, et kolle saaks hapnikku peale. Kui puud juba põlevad, tuleks tuhasahtlit koomale nihutada. Soovitav on koldeuks kütmise ajal kinni hoida ning avada see vaid puude lisamiseks. Saun on kasutamiseks valmis, kui see tundub piisavalt kuum. Puid tuleb lisada nii kaua, kuni soovitakse sauna kuumana hoida. Tuleks hoiduda sauna ülekütmisest, mis annab endast märku, kui ahjukolde korpus hakkab punaselt hõõguma. Kindlasti ära unusta puukerist regulaarselt tuhast puhastada!
Aga elektrikeris?
Elektrikerisega sauna kütmist peaks alustama umbes tund enne saunaminekut, et kivid jõuaksid soojeneda ja sauna temperatuur ühtlustuda. Täpsemad juhised kütmiseks leiad enda elektrikerise kasutusjuhendist.
Allikad:
- Habicht, Tamara (2014). Eesti saun. Saunakombed meie pärimuskultuuris. Tea kirjastus.
- http://www.huum.ee
- Foto canva.com