Saunas käimine ei piirdu vaid sauna kütmise ja vee soojendamisega. Vanasti seadis perenaine kõigile saunaminejatele valmis ka puhta pesu. Ühtlasi oli oluline millise tujuga sauna mindi. Saunaminek pidi toimuma heas ja lahkes meeleolus. Kui pereliikmed olid ka päeval pahuksis olnud, tuli üle sauna läve astuda rahumeeli ja saunas ei tohtinud pahandustest märku anda.
Eesti aladele esimeste linnade ehitamisega rajati samaaegselt nendega koos ka esimesed avalikud linnasaunad (1237-1562). Kuna linnade peamised asukad olid sakslased, ehkki leidus ka teisi rahvuseid, andis linnaelule mõjutusi saksa kultuur.
Oma olemuselt on põlisameerika higistamiskoda ajutine või püsiv struktuur, mida sageli kasutatakse ka vaimsetel tseremooniatel. Ehitis on madal ja kuplikujuline ning seda köetakse kuumade kividega, mis tekitavad auru kui neile valatakse vett peale. Lihtsaim viis selle ehituseks on kaevata maasse auk, mis seejärel kaetakse okste, taimejäänuste või plankudega. Kuigi tüüpilisem on kuplikuju, siis levinud on ka telgid.
Peale sündi viidi lapsi tavaliselt esmakordselt sauna, kui nad olid paari-kolmekuused. Aga kui arvati lastel midagi viga olevat, siis viidi nad sauna esimesel võimalusel. Erilist tähtsust omistati lapse vihtlemisele, sest juba imikuid harjutati saunasoojust ja leili taluma. Imikut viheldi spetsiaalselt laste jaoks valmistatud väikeste titevihtadega.
Saun oli sajandeid ainus koht, kus meie esivanemad esmakordselt maailmavalgust nägid. Kui mõelda sellele, et rehetoas oli elanikke sageli paarikümne ümber, on üsna enesestmõistetav, et sünnitaja jaoks oli saun mõnus, soe ja varjuline paik.
Koreas on saunakultuur sama vana kui Euroopas, ent uuritud on seda vähe. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et sealses kultuuriruumis on pesemine ja hügieen olnud nii igapäevane asi, et pole peetud vajalikuks seda eraldi kirjeldada. Joseoni annaalides on kirjeldatud 1427.aastal, kuidas preestrid kasutasid ravimiseks nö ahjusaunasid ehk Hanjeungi.
Ühes vanimas Vene kroonikas on kirjeldatud, kuidas apostel Andreas oli Novgorodis väga imeks pannud sealseid palktaresid, kus kaljaga üle valatud alasti inimesed ajasid end aurus kuumaks ning lasid end vitstega peksta. Seejärel väljusid nad hinge vaakudes tarest ja kastsid end külma veega või hüppasid jääauku. Ja näis, et nad tunnevad sellest pigem mõnu kui piina ning kordaksid seda kasvõi iga päev!
Novembrikuu paneb alguse hingedeajale. Side kahe maailma vahel muutub õhkõrnaks ning ringi hakkavad kondama erinevad sandid ja olendid. Kohe-kohe on ukse taga hingedepäev, mis meie pärimuses on olnud seotud ka saunaga. Hingedepäev nõudis kombe kohaselt esivanematele sauna kuumaks kütmist ning sauna laua katmist.
Iidsetest aegadest alates on iirlased kasutanud saunaks kivist, muruga kaetud, iglusarnaseid ehitisi, mida võidi kasutada ka hallutsinatsiooniseansside läbi viimiseks.
