Vihtlemine
Nüüdseks on värsked saunavihad valminud ja algab uus ring. Kuid kuidas viheldi vanasti? Kas tegu oli arutu enese kloppimisega või oli vihtlemine mõtestatud tegevus?
Silt Saun
Juudamaa rituaalvannid
Kuningate paleed on alati pälvinud tähelepanu oma kuulsate elanike ja silmapaistva rikkuse tõttu. Hasmoneus dünastia valitses Juudamaad enne Herodese dünastia võimu ülevõtmist ning mõlemad valitsejad töötasid selle nimel, et ühildada juudi traditsioonilised kombed hellenistliku veekultusega. Hasmoneuse ja Herodese paleedes on silmatorkavamad nende veeinstallatsioonid – basseinid, supelmajad ja rituaalvannid.
Saunakombestik
Saunas käimine ei piirdu vaid sauna kütmise ja vee soojendamisega. Vanasti seadis perenaine kõigile saunaminejatele valmis ka puhta pesu. Ühtlasi oli oluline millise tujuga sauna mindi. Saunaminek pidi toimuma heas ja lahkes meeleolus. Kui pereliikmed olid ka päeval pahuksis olnud, tuli üle sauna läve astuda rahumeeli ja saunas ei tohtinud pahandustest märku anda.
Alaska “tulesaun”
Edela-Alaska külastajad on kirjeldanud jupiki hõimu kuumi „tulesaunu,“ mis on meie saunadest küll erinevad, ent põhimõtteliselt sarnased.
Eesti alade esimesed linnasaunad
Eesti aladele esimeste linnade ehitamisega rajati samaaegselt nendega koos ka esimesed avalikud linnasaunad (1237-1562). Kuna linnade peamised asukad olid sakslased, ehkki leidus ka teisi rahvuseid, andis linnaelule mõjutusi saksa kultuur.
Põlisameerika higistamiskoda
Oma olemuselt on põlisameerika higistamiskoda ajutine või püsiv struktuur, mida sageli kasutatakse ka vaimsetel tseremooniatel. Ehitis on madal ja kuplikujuline ning seda köetakse kuumade kividega, mis tekitavad auru kui neile valatakse vett peale. Lihtsaim viis selle ehituseks on kaevata maasse auk, mis seejärel kaetakse okste, taimejäänuste või plankudega. Kuigi tüüpilisem on kuplikuju, siis levinud on ka telgid.
Saunas kasvab tugev ja terve laps, ilma harjasteta!
Peale sündi viidi lapsi tavaliselt esmakordselt sauna, kui nad olid paari-kolmekuused. Aga kui arvati lastel midagi viga olevat, siis viidi nad sauna esimesel võimalusel. Erilist tähtsust omistati lapse vihtlemisele, sest juba imikuid harjutati saunasoojust ja leili taluma. Imikut viheldi spetsiaalselt laste jaoks valmistatud väikeste titevihtadega.
Saun kui sünni ja sünnitaja pelgupaik
Saun oli sajandeid ainus koht, kus meie esivanemad esmakordselt maailmavalgust nägid. Kui mõelda sellele, et rehetoas oli elanikke sageli paarikümne ümber, on üsna enesestmõistetav, et sünnitaja jaoks oli saun mõnus, soe ja varjuline paik.
Korea saunakultuur – hanjeung, mogyoktang, jjimjilbangid
Koreas on saunakultuur sama vana kui Euroopas, ent uuritud on seda vähe. Peamiseks põhjuseks on asjaolu, et sealses kultuuriruumis on pesemine ja hügieen olnud nii igapäevane asi, et pole peetud vajalikuks seda eraldi kirjeldada. Joseoni annaalides on kirjeldatud 1427.aastal, kuidas preestrid kasutasid ravimiseks nö ahjusaunasid ehk Hanjeungi.
Vene saun ehk banja
Ühes vanimas Vene kroonikas on kirjeldatud, kuidas apostel Andreas oli Novgorodis väga imeks pannud sealseid palktaresid, kus kaljaga üle valatud alasti inimesed ajasid end aurus kuumaks ning lasid end vitstega peksta. Seejärel väljusid nad hinge vaakudes tarest ja kastsid end külma veega või hüppasid jääauku. Ja näis, et nad tunnevad sellest pigem mõnu kui piina ning kordaksid seda kasvõi iga päev!