Vihtlemine kui tervistav tegevus
Teadagi algab vihtlemine pärast higistamist ning eriti on see meelepärane tegevus vanematel inimestel. Ka vanasti öeldi “Vanad mehed olid irmus kanged leili vöttama tömmasid nende, et karva kääri ais oli lahti. Vahest keisid vajas või öues jahutamas ja jälle vihtlema. Olid punased kut vähid kui saunast välja tulid ja olid terved kui kivitükid. Äi ükski töbi ega mõisa vitsad akkand peele. (Kaarma)
Nagu vanarahvas on armastanud võrdeid tuua, siis olla viheldud nii, et kerisekivid lennanud lae alla. Viheldi kahel korral, esimesele vihtlemisele järgnes pesemine. Lõpuvihtlemise jaoks tuldi pestult teist korda lavale. Kihnus soovitati vihelda järgmiselt: “Lüüa vihaga kolm korda tulistele sütele ja lugeda kolm korda üheksast üheni, et nahk pärast sauna sügelema ei hakka.” Ühtlasi pidi sügelemist ära hoidma ka viha kolm korda vastu päeva pööramine. Mõnel pool alustati vihtlemist jalgadest, et siis saavat ülematega hästi läbi. Ka taldade alt on viheldud, et jalad oleksid virgad ning ei väsiks. Ühtlasi arvati, et taldade vihtlemine hoiab eemale haigusi (nt nagu kärnad, paised ja muud nahahaigused). Eriti hästi pidi vihtlemine mõjuma, kui vihale rist peale tehti.
Tänamine vihtlemise ajal
Heaks kombeks peeti laval olles teisel selga vihelda. Üleni viheldi lapsi, vanu inimesi, vallavaeseid, külakorda käijaid ja karjaseid. Vihtlemise ees tänamata jätmist peeti ebaviisakaks. Ka arvati, et tänamata jätmise puhul pole vihtlemisest kasu. Muhumaal arvati, et kui saunas vihtlemise eest ei tänata, siis kasvavad karvad selga. Kõige tavapärasem tänamisviis oli lihtsalt öelda “aitäh” või “aituma.” Tihtipeale lausuti vihtlemise ajal “Aituma, ole terve!” või iga löögi ajal “Tervist, tervist!”, millele tuli vastata “Aitäh, aitäh!” Harv polnud ka see, kui lisaks tavapärasele tänamisele tänati viheldes sauna kütjat, veetoojat, viha meisterdajat, puuraidurit ja kõikvõimalikke muid asjaosalisi ning olendeid (nt loodushaldjaid).
Allikad:
-
- Habicht, Tamara (2014). Eesti saun. Saunakombed meie pärimuskultuuris. Tea kirjastus.
- Foto canva.com