Shopping Cart

No products in the cart.

Vene saun ehk banja

Ühes vanimas Vene kroonikas on kirjeldatud, kuidas apostel Andreas oli Novgorodis väga imeks pannud sealseid palktaresid, kus kaljaga üle valatud alasti inimesed ajasid end aurus kuumaks ning lasid end vitstega peksta. Seejärel  väljusid nad hinge vaakudes tarest ja kastsid end külma veega või hüppasid jääauku. Ja näis, et nad tunnevad sellest pigem mõnu kui piina ning kordaksid seda kasvõi iga päev!
vene saun - saunale.ee

Püstihullud oma saunaga!

Ühes vanimas Vene kroonikas on kirjeldatud, kuidas apostel Andreas oli Novgorodis väga imeks pannud sealseid palktaresid, kus kaljaga üle valatud alasti inimesed ajasid end aurus kuumaks ning lasid end vitstega peksta. Seejärel  väljusid nad hinge vaakudes tarest ja kastsid end külma veega või hüppasid jääauku. Ja näis, et nad tunnevad sellest pigem mõnu kui piina ning kordaksid seda kasvõi iga päev!

Veresaun

954.a on mainitud sauna Lavrenti kroonikas vürstitar Olga lossis Kiievis ning erinevates kloostrites üle Venemaa. Olga kasutas muuseas sauna enda mehe mõrvaritele kätte maksmiseks. Nimelt peale tema abikaasa mõrva otsustas prints Mal minna Olgale kosja. Selleks saatis ta delegaadid Kiievisse. Olga aga palus kaugelt tulnud külalistel enne kohtumist külastada sauna ning puhata. Sel ajal, kui külalised end pesid, andis Olga käsu saun põlema panna.

Leivaahi saunaks

Ka Novgorodi kroonikad sisaldavad ülestähendusi  vene sauna kohta, kus viheldi erinevat sorti vihtadega ning kasteti end külma vette. On säilinud kirjutisi, mis väidavad, et slaavlased, kel polnud võimalik endale omaette sauna ehitada, kümblesid suurtes leivaahjudes. Sarnaselt meie rehetubades saunatamisele toimus ka see protsess. Peale leivaküpsetamist pandi ahju põhja hein ning visati vett ahju seintele, mille järel eraldus pahvakas kuuma auru. Päris esimesed slaavi saunad ehitati aga mullast onnidena. Ehituslikus mõttes on vene sauna kutsutud nii mustaks kui valgeks. Must saun on meile tuttav suitsusaun, valgeks kutsutakse korstnaga sauna. 17.sajandi lõpul hakati tsaar Peeter I käsul Venemaal ehitama avalikke saunu. Katariina II ajal propageeriti tugevalt sauna ning arvati, et saunas käimine on isegi tervislikum kui külastada arsti.

Kõrge niiskusetase saunas

Vene saunale on iseloomulik, et saunaline viibib kaua niiskes õhus ja et kulutatakse suurel hulgal vett. Soojusallikaks on saunaahi või koguni katel, kust kuum aur sauna juhitakse. Õhu niiskusesisaldust suurendatakse vee rohke kasutamisega, eriti selle kerisele viskamisega. Suurtes linnasaunades on ahi eraldi ruumis, kus asub ka lava. Temperatuur on tavapäraselt madalam kui Soome saunas. Tüüpilisteks sauna protseduurideks on vihtlemine ning massaaž.

Kultuurilises mõttes on vene saun olnud meie omaga üpris sarnane: pulmakombestik hõlmab sauna, saunas sünnitati ning ka surnu tariti sauna. Samuti omistati saunale tervendavat mõju ning usuti kõikvõimalike olendite elamisse saunas. Hilisemas Vene sauna ajaloos viidatakse saunale kui meelelahutuskeskusele, kust ei puudu ka prostitutsioon.

Allikad:

  • Pollock, Ethan (2019). Without the Banya We Would Perish: A History of the Russian Bathhouse. Oxford University Press.
  • Habicht, Tamara (2014). Eesti saun. Saunakombed meie pärimuskultuuris. Tea kirjastus.
  • Balode, Gita (2005). Tervistav saun. Tänapäev.
  • Maal “Pesemas.” Alexei and Sergei Tkachev, 1974 / Arthur.io