Shopping Cart

No products in the cart.

Kerisekivid: nende valik ja hooldus

Saunakerised - Saunale.ee

Saunakeris vajab töötamiseks kerisekive, kuid missugune on siis õige kivi? Vanad eestlased teadsid juba omal ajal, et kerisekive tuleb valida hoolikalt. See tähendab, et kerisekivid pidid olema kamalu suurused, tiheda tekstuuriga ning pigem hallid, pruunikad või valged, kuid mitte mingil juhul sinakad ega rohelised. Viimased ajavat vingu ehk kivide soojendamisel eralduvad väävelgaasid. Ebasobivaks peeti ka lubjakivi, sest see on oma olemuselt samamoodi vingu eraldav ning lisaks plahvatab soojenedes. Seetõttu ongi ebasobivad igasugused sõmerad ja pudenevad kivid. Mere- ja jõeäärsed elanikud otsisid kerisele kive veekogude äärest. Need kivid on karastunud ehk vee ja temperatuuride poolt juba töödeldud. Samuti olid sobilikud ojadest võetud siledad kivid. Mandrirahvas aga pidi leppima põllukividega, millel lasti enne kerisele ladumist tuule ja vihma käes seista. Tänapäeval võib ju vanu tarkusi jälgida, kuid kõige kindlam ja aega säästvam on osta kerisekivid spetsiaalsest saunapoest, sest nii saad kindel olla, et kivide koostis on juba eelnevalt kontrollitud ning kivid sorteeritud suuruse järgi.

Ettevalmistus

Enne kerisele asetamist tuleks kivid ära pesta, et eemaldada kividelt tolm ja mustus. Selleks tuleks hoolikalt nühkida kivid puhta sooja veega üle. Pesuainet kasutama ei peaks, sest see jääb kividele ning täidab hiljem leiliruumi ebameeldiva haisuga. Pestud kivid tuleb asetada kerisele nii, et nende vahele jääb piisavalt ruumi õhu liikumiseks. Näiteks kasutades ümaraid kerisekive, annavad need mahedama leili. Tänu ümarale kujule jõuab vesi seespool asuvate kivideni ja aurustub järk-järgult, selle asemel, et ülemisest kihist korraga aurustuda. Kõige pealmise kihi võib laduda tihedama, kasutades veidi väikesemaid kerisekive. Nii talletub seal rohkem soojust. Kui kerisekivid on vastselt pestud, võiks enne saunatamist kerise korra soojaks küta ja rahulikult maha jahutada ehk karastada.

Hooldus

Nagu ka kõige muu osas, tuleb kord aastas kerist puistada ehk hooldada. Selleks tuleks kerisekivid eemaldada ning need korralikult üle pesta ja eemaldada muu mustus. Kerisekivide vahele satuvad vihalehed ja oksaraod, eeterlike õlisid kasutades ka nende jäägid. Lisaks eelnevale kerisekivid lihtsalt väsivad. Kivipesu ajal saab kerisekivide hulgast eraldada pragunenud ja purunenud kivid. Need, mis on ebatavaliselt kergeks muutunud, on oma töö teinud ja need võib ära visata. Katkisi kive võib leida ka neid omavahel kolksti kokku lüües. Puistades kerist kord aastas, püsib selle küttevõimsus optimaalsena ja välditakse kerise ülekuumenemise ohtu.


Allikad:

  • Sikk, Rein (2015).Vihaga, kuid vihata: Eesti rahva esimene sauna-aabits. Tammerraamat.
  • Habicht, Tamara (2014). Eesti saun. Saunakombed meie pärimuskultuuris. Tea kirjastus.

KERISEKIVID