Higistamiskoda kui salapärane iidne ehitis
Kuni 1900.aastateni käisid iirlased haigestumise korral saunas kivist, muruga kaetud, iglusarnastes ehitistes. Ehkki Iiri arheoloogid ei ole tänini lahendanud nende hoonete mõistatusi, käivad higistamiskodadega kaasas erinevad teooriad. On teada, et selliseid kivist iglusarnaseid saunu leidub hulgaliselt üle Iirimaa ning neid on kasutatud alates 1600.aastast. Tänasel päeval teavad kohalikud higistamiskodadest vähe, peamiselt asuvad need põllumaadel ja on põllumeestele segavaks faktoriks.
Enamik higistamiskodasid ehitati nende vundamentide tugevdamiseks mäenõlvadele või kallastele ning seejuures oli oluline veekogu lähedus. Lihvimata kivitükid, millest igaüks oli erineva kuju ja suurusega, kuhjati ettevaatlikult kokku ning ühendati seejärel savi ja mätastega, et luua ühe madala sissepääsuga kuppelstruktuur, mis on välimuselt sarnane iglule. Higistamiskojas süüdati muru või puit enne kui selle sissepääs ja katuse tuulutusava blokeeriti. Mõne tunni pärast eraldus suits, söed pühiti välja ja alasti inimene roomas ruumi ja higistas nii kaua kui jaksas. Peale seda loputati ja jahutati ennast lähedalasuvas veekogus.
Higistamiskoja võimalikud kasutusviisid ja mõistatuslikud juured
Nagu ka Eestis, omistasid iirlased saunale tervendavaid mõjusid. Iirlased leidsid saunast abi reuma, artriidi, palaviku ja hingamisteede haiguste korral ning seda eriti just maapiirkondades, sest haiglad asusid kaugel ja peamiselt linnades. Kuigi Iiri higistamiskodade kohta on vähe informatsiooni, siis tänu suulise ajaloo traditsioonile on säilinud nende kohta müüdid. Nii usutakse, et sauna ei kasutatud ainult haiguste raviks, vaid ka ajutiselt samaka ajamiseks ja hallutsinatsiooniseansside läbi viimiseks, mille eesmärk oli luua side keldi jumalatega.
Kuigi praegu veel uuritakse, on selgusetuks jäänud selliste kivist iglusaunade päritolu. Arheoloogid on välja pakkunud neli teooriat, millest ühe puhul on sarnaseid hooneid esinenud Skandinaavias. Sauna on Põhja-Euroopas kasutatud enam kui 2000 aastat ja viikingid avaldasid Iirimaa kultuurile suurt mõju, okupeerides 9. ja 12. sajandi vahel riigi eri piirkondi. Teisalt võib olla idee säärasest higistamiskojast imporditud USA-st naasnud Iirimaa immigrantidelt, kes olid uurinud indiaanlaste higikodasid. Välistatud pole ka nii öelda taaskasutus, kus iidsed väliahjud ehitati ümber saunadeks. Neljandaks leidsid teadlased vihjeid vanadest allikatest, kus väideti Iiri higistamiskodade autoriteks olevat Lähis-Idas ringi reisinud inimesed, kes külastasid araabiapäraseid saunu ehk hammamme.
Allikas ja foto:
-
- Allikas: https://www.bbc.com/travel/article/20211010-the-unearthing-of-irelands-mysterious-naked-sweathouses
- Foto: Image credit: Holmes Garden Photos/Alamy