Saunas käimine ei piirdu vaid sauna kütmise ja vee soojendamisega. Vanasti seadis perenaine kõigile saunaminejatele valmis ka puhta pesu. Ühtlasi oli oluline millise tujuga sauna mindi. Saunaminek pidi toimuma heas ja lahkes meeleolus. Kui pereliikmed olid ka päeval pahuksis olnud, tuli üle sauna läve astuda rahumeeli ja saunas ei tohtinud pahandustest märku anda.
Järjekord
Kas saunas käivad koos vaid mehed või naised, või sootuks segasaun, oleneb palju pere traditsioonidest ning ka ajalooliselt on leidnud erinevaid variante. Meeste-naiste koos saunaskäimine püsis Saaremaal ja Põhja-Eestis kauem kui mujal. 20.sajandi algul käisid saunas esimesena mehed, naised teises järjekorras. Kagu-Eestis koguni keelati naistel esimesena sauna minna, kuna nad roojastaksid sauna ära.
Toris oli mõnedes suurtaludes saunaskäimise järjekord niisugune: esimesena peremees, teisena sulased, siis tüdrukud, lõppeks perenaine laste ja vanaperemehe või -perenaisega. Neid tuli pesemisel abistada, ja kui vaja, talvel koguni reega sauna juurde toimetada. Tarvastus seevastu on läinud perekonnaga sulased sauna pärast naistperet. Kirde-Eestis oli kombeks esimesena sauna minna peremehel, kes sauna vingust puhastas, seejärel perenaine lastega, sulane või tüdruk, järgnesid võõrad. Esimeses järjekorras läksid naabrid, siis öömajalised. Lõpuks ühiskarjane, külakordakäija.
Haigused ja parasiidid
Sauna sisenemisel peeti kinni mõningaist kombeist. Näiteks üsna levinud oli soola viskamine sauna nurkadesse, koldesse, kerisele ja lavale selleks, et vältida saunast nakkushaiguste saamist. Samal eesmärgil on soola pandud ka pesemis- ning vihtlemisvette. Sauna tulles on visatud kolm korda vett kerisele, et kaledus kaoks saunast. Ka võis kolm korda lavale sülitada, et haigused külge ei hakkaks. Säärane käitumine pidi eriti aitama sügeliste ja maaliste ärahoidmiseks. Usuti, et haigustest on võimalik ka hoiduda kui lüüa enne vihtlema hakkamist vihaga kolm korda vasaku jala kanna alla.
Enne saunaminekut panid saunalised oma riided õrrele. Et kirpudest lahti saada, oli kombeks terve pere riideid saunaleilis kuumutada. Puhast pesu hoiti samuti õrrel, et leili lõhna juurde Saada ning söödikud särki ei sigineks. Õrrele riputati voodivaibadki. Saunakuumust peeti ka täide hävitamisel parimaks vahendiks ning naljatlevalt on peetud sauna täipõrguks.
Milline saunakombestik on säilinud sinu peres?
Allikad:
-
- Habicht, Tamara (2014). Eesti saun. Saunakombed meie pärimuskultuuris. Tea kirjastus.
- Foto canva.com