Puukeris on traditsiooniline sauna kaaslane ning selle süda. Kõige vanemad saunakerised on olnud ilma sideaineta kivihunnikud, mis laoti võlvidena. Hiljem võeti sideainena kasutusele savi. Saunakeris tuli teha vanal kuul, et see üles ei tõuseks ning laiali vajuks. Noores kuus tehtud keris pidi sigitama kilke, prussakaid, kirpe ning olema halva tõmbega. Ka kerise ehituseks vajaminev materjal koguti vanal kuul.
Kerise tüübid
Puukeriseid on kahte tüüpi: samast ruumist ja kõrvalt ruumist köetav. Viimased on ajalooliselt olnud rohkem levinud Saaremaal, Viljandi- ja Pärnumaal. Leiliruumist köetavale kerisele on iseloomulik elava tule praksumine, mis ühtlasi alandab vererõhku ning mõjub vaimsele tervisele soodustavalt, luues leiliruumi erilise keskkonna. Kui kütmine käib samast ruumis, pead arvestama, et põrandale võib sattuda puusodi, mida teist tüüpi kerisega saab vältida.
Saunakorsten
Puuküttega kerisega, olenemata selle tüübist, pead lisaks arvestama, et sellel on korsten, mis vajab regulaarset puhastamist. Korstnaid hakati saunadele ehitama 19.sajandi algul. Lõuna-Eestis, eriti selle kaguosas Võru- ja Setumaal, olid sel ajal ülekaalus korstnata ehk suitsusaunad. Rahvapäraste tõekspidamiste järgi on suitsusaunu peetud kõige paremaks, sest sauna ruum soojeneb ühtlaselt. „Seenad juuba küti aeg lähevad soojast. On armas ja ia sauna minna. Kinnisel saanal on seenad külmad. Kui leini viskad, siis alles akkavad soenema, siis läheb saun niiskest ja rõskest. Teeb uimasest. Kui saanast ära tuled, õled kui sikk pooluimane.“
Innovatiivsus
Tänapäevased puuküttel toimivad kerised on innovaatilised, tagades ökonoomsema puidukasutuse ja puhtama põlemise. Ainulaadse koldeehitusega juhitakse põlemisprotsessile ülalt juurde värsket õhku, et tekiks võimas leek. Nii põleb koldes kogu puit ning isegi puugaasid, mis vähem tõhusate saunaahjude puhul korstnast väljuvad. Puidust saadakse kätte maksimaalne kütteväärtus ning ühtlasi hoitakse puhtana ümbritsevat loodust ning õhku, mida hingame. Ka kerise ehitus on vastavalt tootjale (nt HUUM) eripärane: vähem metalli, rohkem kive. See tagab maheda ja kauakestva leili.
Allikad:
- www.huum.ee
- Habicht, Tamara (2014). Eesti saun. Saunakombed meie pärimuskultuuris. Tea kirjastus.
